Julgus tunda rõõmu

 Jagan üle pikaaja, sest tuli tunne

Olen tundnud viimastel kuudel - ehk isegi viimasel suvel, sõnu kirjeldamatut rõõmu

Rõõmu Iseenda saavutuste üle, see on midagi mida ma ei ole kunagi lasknud endal tunda, või ei ole osanud seda väärtustada

See on ilmselt seotud millegi lõpetamisega - ja see rõõmu ja rahulolu tunne peale millegi saavutamist/lõpetamist on parim tunne maailmas

See rahu, mis on sees, see vaikus ja kohalolu Iseeneses, iga hetkega, mis on seotud protsessiga ühest kohast teise minekuga, on maagiline, tohutult ilus. Hetk, kus kohtud Sina ja Elu

Ma kirjeldaksin seda meditatsiooni praktikaga - sa istud mugavalt, võtad hetke, lood enesele ruumi, et oleks mugav ja hea, lood kontakti enesega. Alustad sammhaaval meditatsiooniga, lisades hingamise, mudra, mantra, kehaasendi - mis iganes teatud meditatsiooni kuulub. Sa hakkad liikuma, sisemiselt, keha on liikumatu (ehk ainult liigub sinu mudra e. kundalini joogas teatud näppude kombinatsioon). Sa liigud läbi kihtide, läbi emotsioonide, aga jäädes fokuseeritud hingamisele, kehaasendile, mudrale - meel liigub kaootiliselt, see on ehk ainuke asi, mis sind oma teelt kõrvale kallutab, nii ka elus. Midagi, mis sind Hetkest eemale viib. Olles lõpusirgel tekib mingi teatud energia, rõõm, saavutuse rõõm, enesekindlus minna lõpuni- ja see lõpp - maagiline rahu tunne - kirjeldamatu tänulikkus 

Tänu Kundalini jooga praktikale, miski, mis õpetab mulle pühendumist, distsipliini ja fookust olla ja ajada Oma asja

Jäädas kindlaks ükskõik, mis torm ümber ringi on. Mitte kaotada Iseennast, mis on meie maailmas hetkel lausa omaette töö ja nõuab suurt fookust ja selgroogu.

Aitab luua piire endale, enese rahu ning heaolu nimel. Tänu piiridele olen ma jõudnud rõõmuni endas, julgeda tunda rõõmu, huvitav connection. Üks ilus ja inspireeriv tsitaat selle kohta:

Aitäh.

Celebrations with the Divine